POTTSEPA KUTSETUNNISTUS
Alates 1. jaanuarist 2012 jõustus tuleohutuse
seaduse §9, mis sätestab:
– Tahkekütusel töötava ahju, kamina, pliidi või muu tahkekütusel töötava
kütteseadme (edaspidi ahi, kamin või pliit) ning korstna ja ühenduslõõri võib
majandustegevusena ehitada või paigaldada pottsepp, kellel on pottsepa
kutsetunnistus.
Küttesüsteem vajab regulaarset ning
põhjalikku hooldust.
Tahm lõõriseintel takistab selle soojenemist ja kütust kulub tunduvalt
rohkem. 5mm paksune nõgi kiht suurendab küttematerjali kulu ca 20% ja oluliselt
halveneb tõmme.
Pikajaline korstnasse kogunenud tahm võib
puhastamatta jätmise korral korstnas süttida ja põhjustada tulekahju.
Põlemine vajab õhku.
1 kg puidu põlemiseks läheb tarvis 7,5 kuni 10 m3 ja avatud kaminates 40 kuni 110 m3
õhku, kui õhu juurdevoolu piirata tekib mittetäielik põlemine ja sooja eraldub
kuni 70% vähem, siiber peab olema kogu kütmise aja täielikult avatud.Peamiseks
viletsa tõmbe põhjuseks on puudulik värske õhu juurdevool ruumi. Hoonete
renoveerimise ja soojustamise käigus jätke hoonele õhu sissevõtuavad
Väldi ülekütmist.
Metallkaminatel jälgi
valmistaja poolt ette-antud kütussekoguseid ja kütmise kestvust. Ahju ei tohi
panna liiga palju kütet korraga. Tugeval kütmisel paisuvad kivid ebaühtlaselt
ja ahju müüritis praguneb. Liigkütmine on hoone süttimise levinumaks põhjuseks.
Ahi.
Ahju küta halupuuga, puitbrikett jäta metall-kamina või saunaahju
kütmiseks.
Küte olgu kuiv.
Märjast puust eraldub väga palju veeauru, mis ladestub lõõride seintele,
mille tagajärjel tekkib tuleohtlik pigi, mis on paljude tulekahjude
tekke-põhjuseks
Kui korsten läks põlema.
Kui avastate, et korstnas
on pigi süttinud, siis sulgege võimaluse korral siibrid ja õhuluugid ja teatage
häirekeskusele tel 112. Kontrollige, et korstna läheduses ei oleks süttivaid
materjaale.
Ventilatsioon.
Ka kortermajade
ventilatsioonikorstnad vajavad perjoodilist puhastamist, et tagada Ruumides
kvaliteetne ja puhas õhk.
Katuseredelid.
Kui katussekate on libe,
või on seal ohtlik liikuda peab olema katusel statsionaarne redel, või
käigutee. Redeli paigaldusega säästate ka oma katusekatte materjali
Küttekolle ei ole prügikast!
Kasuta küttekoldes valmistaja poolt soovitatud küttematerjali. Prügi vii
prügikasti.
Kes on korstnapühkija?
Korstnapühkija on Kutsekoja poolt välja antud kutsetunnistust omav isik.
Mida korstnapühkija teeb?
Korstnapühkija tagab
korstnate, lõõride ja küttekollete puhastamisega Teile esmase tuleohutuse. Töö
käigus kontrollib korstnapühkija kütteseadmete korrasolekut ja vastavust
kehtivatele seadustele. Korstnapühkija puhastab Teie kütteseadmed-,
suitsu,ventilatsiooni ja gaasilõõrid õigete töövõtete ja töövahenditega.
Korstnapühkija annab nõu uute küttekollete paigaldamisel. Korstnapühkija on
kohustatud andma teile peale töö lõpetamist vormikohase KÜTTESEADMETE PUHASTAMISE AKTI
SISSEKÜTMINE
Värskelt valminud ahi koosneb tulevasest ahjust, veest, vees
lahustunud sooladest ja sisepingetest. Vesi viidi sisse segudega. Jämedalt võib
öelda,et toorahjul on sees 10% vett. Sisseküttmisel toimub toorahjus kolm
olulist muutust:
-ahi vabaneb sisepingetest
-ahi vabaneb veest
-siseseintel suureneb soolade kontsentratsioon
Põhireegel:
Ahi ei tohi sissekütmisel soojaks minna!
Kütteseade jäetakse pärast müürimist avatud siibrite ja suudmeluukidega 1 nädalaks kuni 2 nädalaks kuivama. Kuivatamisel võib abivahendina kasutada ka soojapuhurit. Kuivatusaja lõpul võib küttekoldesse teha juba väikest tuld, mida päevakaupa vähehaaval suurendatakse. Siibrid jäetakse kütmiste järel lahti. Müüritud kütteseadmes olev niiskus kahjustab kolde tõmmet, mistõttu lõpliku pildi küttekolde tegutsemisvõimest saab alles pärast kuivatusaja lõppemist. Üldisem viga uute kütteseadmete kasutuselevõtul tehakse sellega, et kuivamist püütakse kiirendada kollet ägedalt küttes. Liiga kõva ja äkkiline kütmine võib kütteseadmele vigastusi põhjustada. Ettevaatlik peab olema ka kaua külmana seisnud kütteseadme kütmisel.
KÜTMINE
Oskuslik kütmine säästab nii energiat, kütteseadet kui ka
hoonet.
Enne kütmise juurde asumist vaatan, et ahi oleks väliselt
korras ja tuharuum tühi.
1.Tarvitan kütmisel kuivi ja lühikesi halge.
2.Avan süütamisel siibrid.
3.Avan peaõhu kolderesti all, sulgen ahjuukse.
4.Ära torgi siibrit.Põlemisõhu reguleerimiseks on tuharuumi uks ja ahjuuks. Õigesti
reguleeritud ahi köeb tasase surinaga.
5.Ära torgi tukke.Iga ukse avamine alandab koldes temperatuuri mõnesaja kraadi
võrra. Puud asetada kütmise algul juba nii, et ei ole vajadust tuld torkida.
6.Segan tuld siis kui leek muutub tumedaks. Kütmine hakkab lõppema, söed muutuvad
tumedaks ja leeki enam näha ei ole.
7.Sulgeda õhu juurdepääsud ja mõne aja pärast ka siibri. Hõõguvad söed enam vingu
ei anna.On muidugi oluline lõpetada kütmine järsku. Viimaste kütusejäätmete
põlemisel jahutab pealetulev õhk ahju maha tagasi. Enne siibri sulgemist
tekkinud ving jõuab tuulduda, pealegi on ving õhust kergem.
8.Ära jäta ahju järelvalveta kütmise ajal!Kui ahju uksed ja siibrid on kinni, võib
ahju üksi jätta järgmist küttekorda ootama. Enne kontrollida, kas ahi ei ole
üle kuumenenud. Kui ahju pind ei kannata käegakatsumist seintega piirnevalt
kohalt, ei tohiks ahju üksi jätta. Suurte kuumuste korral võib alata ahju lähedaste
puitpindade ja muude kergestisüttivate materjalide kuivdestillatsioon, mille
käigus eralduvad ohtlikud gaasid. Kuivdestillatsioonil tekkiv süsi võib õhuga
reageerides juba suhteliselt madalal temperatuuril ise süttida.
9.Kui tekkib tahmapõleng, tuleb kohe sellest teavitada tuletõrjesse 112, sulgeda siibrid ja tõmbeavad.